Efraim Zuroff on jälle Eestis. Natsijaht jätkub. Mis sellest, et Teisest maailmasõjast on möödas 57 aastat. Tõsi, karmi ajategurit ei eira ka legendaarne ja kardetud Simon Wiesenthali keskus, kelle põhiliseks tegevuseks on aastakümneid olnud juudivastaste sõjakuritegude väljaselgitamine.

Viimaseks võimaluseks nimetatakse uut programmi, mida tutvustati ka Tallinnas ajakirjanikele. Selle raames on ette nähtud 10 000 dollari suurune tasu teabe eest, mis aitab viimased karistuseta jäänud natsimõrvarid kõhtu ette viia.

Nimekiri 17 väidetavast sõjaroimarist, mille Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juhataja Efraim Zuroff ja Miami heategevusfondi president Aryeh Rubin eile esitasid kaitsepolitsei peadirektorile Jüri Pihlile, tugineb president Lennart Meri loodud sõjakuritegude komisjoni materjalidele ja on keskendatud ühele episoodile, 36. politseipataljoni aktiivsele osalusele juutide hävitamises 7. augustil 1942 Valgevenes.

Tuleb tunnustada kogu maailmas respekteeritud organisatsiooni järjekindlust oma tegevuses, soovi jõuda holokausti jubedates detailides absoluutse selguseni. Küll on aga küsitav -vähemalt Eesti kultuuriväljalt vaadatuna - «viimase võimaluse» vahend, kopsaka rahasummaga meelitamine.

Mõnegi jaoks mõjub see kui üleskutse hilinenud pealekaebamisele. Läbi mitme okupatsiooni tulnud eestlaste sellelaadne kogemus on enam kui negatiivne. Et aga O 10 000 dollari (umbes 160 000 krooni) eest võiks osta korraliku rnaja mõnes Eesti väikelinnas, pole välistatud midagi, ka valekaebused.

Raske uskuda, et uut infot pakuksid need kõrges eas mehed, kes nõukogude ajal on oma karistuse juba kandnud. Eesti NSV KGB viimase juhi Rein Sillari hiljutisel hinnangul on vähe tõenäoline leida selles osas vägagi põhjalikult läbisõelutud Eestist veel mõnda karistuseta jäänud natsi kurjategijat.

Nõutust tekitab kapo hoiak, et avaldust menetletakse üldises korras. Eesti huvides oleks, et kapo annaks kure ja selge vastuse, kas keegi neist seitsmeteistkümnest üldse veel elabki. Muidu võib maailmale tahtmatult jääda mulje hämast, et Eesti riigil on midagi musta ja inetut varjata.

Zuroffi visiit ei tähenda siiski, et Eesti on taas üksinda terava tähelepanu ja umbusu keskmes. Zuroff viibis samalaadse missiooniga ka Lätis ja Leedus. Tema kaaslane Rubin ütles aga, et mõne kuu pärast tulevad nad jälle - uue nimekirjaga.