10.07.2002 Postimees
 
Wiesenthali keskus pakub natsikurjategijate eest 10.000 dollarit
 
 

Natsikuritegusid uuriva Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna juht Efraim Zuroff tutvustas täna Tallinnas keskuse uut projekti, mille kohaselt pakutakse 10.000 USA dollarit preemiaks info eest natsikurjategijate tabamisel.
Zuroffi sõnul on käes viimane aeg, kui holokausti ajal toimepandud sõjakurjategijaid on võimalik kohtu ette tuua. «Võimalused natsikurjategijate kinnivõtmiseks vähenevad iga päevaga, sest kahtlusalused on vanad ning ka võimalikud tunnistajad on jõudnud kõrgesse ikka,» ütles Zuroff täna ajakirjanikele.

Zuroffi teatel on tegemist esmakordse projektiga, kus Wiesenthali keskus natsikurjategijate püüdmisel preemiat maksab. «Usun, et meie programm kannab vilja ja inimesed annavad meile vajalikku informatsiooni,» ütles Zuroff. «Leedus on meie projekt juba vastukaja leidnud.»

Antud tingimustes arvab Simon Wiesenthali keskus, et järgnevatel aastatel tuleb teha erilisi jõupingutusi natslike sõjakurjategijate kohtu ette toomiseks. Selleks, et kaasa aidata püstitatud eesmärgi saavutamiseks, on keskus koos Miamis loodud heategevusfondiga Targum Shlishi otsustanud alustada programmiga «Operatsioon: Viimane võimalus».

Projektiga seoses on Simon Wiesenthali keskus ametlikult teatanud oma eesmärgist maksta 10.000 USA dollarit (ligi 157.000 krooni) igale isikule, kes esitab asjakohast informatsiooni, mis võib viia natslikes sõjakurjategudes kahtlustavate süüdimõistmiseni. Ettepanek rakendub kurjategijate suhtes, kes panid kuritegusid toime Teise maailmasõja ajal, olenemata nende tänapäevasest elukohast.

Heategevusfondi Targum Shlishi juht Aryeh Rubini sõnul pole Wiesenthali keskuse projekt mõeldud kättemaksuks, vaid lihtsalt õigluse jaluleseadmiseks. «Usume, et 10.000 dollariline preemia motiveerib inimesi andma informatsiooni natsikurjategijate kohta,» sõnas Rubin.

Enne Teist maailmasõda elas Eestis 4500 juuti. Natsid tungisid Balti riikidesse 1941. aasta juunis. Selleks ajaks oli enamik juutidest jõudnud maalt põgeneda ja siia oli jäänud umbes 1000 juuti. Varsti alustati Sonderkommando 1A jõudude ja Eesti poliitilise politsei ning Omakaitse kaasabil juutide hukkamist. 1941. aasta lõpuks olid kõik Eesti juudid hukatud.

 

URL: Postimees , Kolmapäev 2002-07-10