Eesti päevalehed
ei avaldanud teisipäeval neis ilmuma pidanud kuulutusi,
milles oleks lubatud natsikurjategijaid paljastava info eest
10.000 USA dollari suurust pearaha, kuna kaitsepolitsei ei
lubanud kasutada kuulutustes oma andmeid.
Teise maailmasõja aegseid juutidevastaseid kuritegusid
uuriva Simon Wiesenthali keskuse tellimusel pidid ilmuma kuulutused,
milles uudisteagentuuri AP teatel oleks öeldud ka seda,
et eestlased mõrvasid holokausti ajal juute nii Eestis
kui ka teistes maades.
Kuulutus kutsuks üles kõiki, kel on vastavat informatsiooni,
teatama sellest kaitsepolitseile.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Henno Kuurmann ütles, et
politsei palus Wiesenthali keskuse palgatud reklaamiagentuuril
Media House mitte kasutada kuulutuses politsei nime ja telefoninumbreid.
“
Me ei saa öelda, et kuulutust ei tohi ära trükkida,” ütles
Kuurmann AP-le. “Me lihtsalt märkisime, et meile
ei meeldi, kui kuulutuses on kaitsepolitsei nimi ja telefoninumber.”
Kirjas, mis Kuurmann saatis reklaamiagentuurile, öeldakse,
et kuulutuses on eksitav märkida politsei andmeid seetõttu,
et kaitsepolitsei pole välja pannud 10.000 USA dollari
suurust pearaha.
Samuti märkis kaitsepolitsei oma kirjas reklaamiagentuurile,
et kuulutuses esitatud väide, nagu oleksid eestlased tapnud
juute väljaspool Eestit, pole tõestatud.
Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff lükkas tagasi kaitsepolitsei
etteheited. Ta lisas, et tahab reklaamiagentuurilt selgitust,
kuidas sattus kuulutuse tekst enne selle avaldamist kaitsepolitsei
kätte.
“
See on ennekuulmatu,” ütles Zuroff. Ta lisas, et
sellega on piiratud sõnavabadust ning kuulutuse tekstis
polnud midagi ebakorrektset. “Me esitame protesti,” ütles
ta.
Zuroff teatas pressiteates, et toimunu on kurb pilt sellest,
kuidas paljud eestlased ei suuda tunnistada tõsiasja
ja kaassüüd selles, et mõned nende kaasmaalased
on osalenud holokaustis.
Wiesenthali keskus viitas eelmise presidendi Lennart Meri asutatud
rahvusvahelisele ajaloolaste komisjonile, mis on kinnitanud,
et Eesti politsei osales juutide mõrvamises 1942. aastal
Valgevenes.
Keskus avaldas teisipäeval pressiteates, et kuna nad on
leidnud lisatõendeid selle kohta, siis on nad veendunud
kuulutuse teksti õigsuses.
Samasisuline kuulutus ilmus üle-eelmisel nädalal
Läti päevalehes Neatkariga Rita Avize.
Eestis kavatses keskus ilmutada kuulutuse kaks-kolm korda,
selle juurde pidid tulema ajaloolised fotod juutide hävitamisest
Harjumaal asunud Klooga surmalaagris.
|