Neli suurt Eesti
ajalehte keeldusid taas avaldamast Simon Wiesenthali keskuse
kuulutusi, milles pakutakse 10.000 USA dollarit sõjakurjategijate ülesandmise
eest.
Eesti Päevaleht, Postimees, SL Õhtuleht ja Maaleht
leidsid, et kuulutuse tekst ei vasta seadustele ja heale ajakirjandustavale.
NATO-sse astumine on küll tore, kuid see ei kustuta teie
ajalugu, algab kuulutus. Sellele sissejuhatusele järgneb
lõik: “Natsid ja nende eestlastest käsilased
mõrvasid holokausti ajal tuhandeid juute nii Eestis
kui teistes riikides.”
Rasvases kirjas seisab summa 10.000 USA dollarit, väiksemalt
kirjas on, et selle raha maksavad Simon Wiesenthali keskus
(SWC) ja Ameerika Ühendriikide fond Targum Shlishi välja
info eest, mis aitab natsi sõjakurjategijaid kohtu alla
anda ja karistada. Kuulutust illustreerib foto surnukehadest
Klooga koonduslaagrist.
Eesti Päevaleht teatas kuulutuse tellijale, et nende saadetud
kuulutus on ajalehe hinnangul vastuolus Eesti reklaamiseaduse
ja Eesti põhiseaduse punktidega. “Me ei pea seda
selle tõttu võimalikuks avaldada,” ütles
BNS-ile Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi.
Ta lisas, et Eesti Päevaleht pole pidanud kuulutuste avaldamise
teemal nüüd ega varem nõu ei kaitsepolitsei
ega teiste riigivõimu esindajatega.
Ka Postimees ei avalda kirjeldatud reklaami. “Kui võtta
selle reklaami kõrvale Eesti põhiseadus, reklaamiseadus
ja ajakirjanduse eetikakoodeks, siis on kõik selge,” märkis
Klaas.
SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg kinnitas
esmaspäeval BNS-ile, et see leht ei avalda SWC üleskutset,
kuna see on vastuolus Eestis kehtivate seadustega.
“
Meie arvates on kavandatava reklaami kaks esimest lauset halvustavad
ja õhutavad rahvuslikku vaenu. Leiame, et reklaami sellisel
kujul mitteavaldamine teeniks rahvuste hea läbisaamise
eesmärki,” märkis Koorberg. Ta lisas, et reklaam
oleks aktsepteeritav, kui see oleks suunatud üksnes kurjategijate
tagaotsimisele ega põhjustaks negatiivseid tundeid teistes,
asjaga mitte seotud inimestes.
“
See eesmärk oleks täidetud, kui reklaami informatsioonilisele
osale eelnev sissejuhatus oleks välja jäetud,” märkis
Koorberg. Tema sõnul näeb SL Õhtuleht tõusetumas
ajakirjanduseetilist probleemi ka Klooga surmalaagri arhiivifoto
kasutamises kõnealuses reklaamis.
Maalehe vastutav väljaandja Agu Veetamm ütles BNS-ile,
et saadetud kuulutus ei vasta sellisel kujul heale ajakirjandustavale
ja Maaleht ei pea võimalikuks seda oma lehes avaldada. “Seda
kuulutust avaldades eksiksime selle hea tooni vastu, mida meie
lugejad on seni Maalehes hinnanud,” sõnas Veetamm.
Maaleht sai SWC natsijahi kuulutuse avaldamiseks esimest korda,
möödunud korral saadeti see ainult päevalehtedele.
SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorbergi kommentaari
ei õnnestunud BNS-il esmaspäeval saada.
Kolm nädalat tagasi saatis reklaamiagentuur Media House
kuulutuste esialgse variandi Wiesenthali keskuse Iisraeli büroo
direktor Efraim Zuroffile tagasi, kuna kohalikud juudid palusid
kuulutusi mitte avaldada, kuna selle tekst oli ekspertide hinnangul
rahvustevahelist vaenu õhutav.
Media House`i arendusjuht Hanno Kindel ütles reedel BNS-ile,
et Zuroff saatis ühe välismaal asuva meediaagentuuri
kaudu Eesti ajalehtedele muudetud tekstiga kuulutuse.
“
Uues tekstis on mõni muudatus, näiteks ei väida
tekst enam, et natsidega tegi koostööd Eesti rahvas,
vaid natside käsilased. Samuti on tekstist kõrvaldatud
kaitsepolitsei number,” sõnas Kindel.
Kaitsepolitsei pidas oma telefoninumbri avaldamist kuulutuses
eksitavaks, kuna kaitsepolitsei pole välja pannud 10.000
dollari suurust pearaha.
Uued kuulutused said Eesti Päevaleht, Postimees, SL Õhtuleht
ja Maaleht.
“
Pall on nüüd puhtalt ajalehtede käes. Nüüd
peab iga väljaanne ise otsustama, kas ja millal kuulutus
avaldatakse,” ütles Kindel reedel.
Uute kuulutuste saatmisel Zuroff enam Media House’i teenuseid
ei kasutanud. Kindel ütles, et kuulutused jõudsid
Eesti ajalehtedeni ühe välismaise agentuuri kaudu,
kuid ta ei soovinud selle nime avaldada.
URL: http://www.delfi.ee/archive/index.php?id=5151606 |