Simon Wiesenthali
keskus oli reedese seisuga saanud Eestist andmeid kuue võimaliku
natsikurjategija kohta.
“
Praeguse seisuga on meil Eestis kuus, Lätis 37 ja Leedus
174 kahtlusalust,” ütles keskuse Jeruusalemma büroo
juht Efraim Zuroff reedel BNS-ile, lisades, et esmaspäeval
on tal selle kohta täpsemad andmed.
Zuroff ütles aprilli keskel Eestis viibides BNS-ile, et
nõukogude ajal sai suurem osa Eestis elavatest natsikurjategijatest
oma karistuse kätte, kuid mõni elab siiamaani karistamatult.
“
Pärast Eesti taasiseseisvumist pöördusid välisriikides
elavad natsikurjategijad Eestisse tagasi,” märkis
ta. Ta tõi näiteks kuni eelmise aastani Ameerika Ühendriikides
elanud Mihhail Gorškovi, keda USA ametivõimud kahtlustavad
osalemises massimõrvades Valgevenes Minskis 1943. aastal.
Ameerika Ühendriikide kohus võttis mullu juulis
Gorškovilt USA kodakondsuse ära. Ameerika Ühendriikides
elas mees Michael Gorschkowi nime all, mullu 25. juunil andis
kodakondsus- ja migratsiooniamet talle Eesti passi ja ID-kaardi
Mihhail Gorškovi nimele.
Zuroff kordas ka varem mitu korda välja öeldud süüdistusi
Venezuelas elava eestlasest ärimehe Harry Männili
aadressil.
Eesti suuremad ajalehed avaldasid aprilli alguses natsikurjategijaid
jahtiva Simon Wiesenthali keskuse ja Targum Shilishi fondi
paljuräägitud kuulutused, milles pakuti tasu holokausti
korraldajate tabamiseni viiva teabe eest. Kuulutuses seisis,
et holokausti ajal aitasid kohalikud käsilased natsidel
mõrvata tuhandeid juute nii Eestis kui ka teistes riikides.
Wiesenthali keskus ja Shilishi fond pakuvad 10.000 USA dollarit
ehk ligi 150.000 krooni teabe eest, mis aitab natsi sõjakurjategijaid
kohtu alla anda ja karistada.
Kuulutuses oli avaldatud Wiesenthali keskuse Eesti ja Iisraeli
kontaktandmed. Keskus üritas varem kaks korda kuulutust
Eesti lehtedes avaldada, kuid need katsed ebaõnnestusid.
Esialgne tekst väitis, et natsidega tegi koostööd
eesti rahvas. Seda pidasid rahvustevahelist vaenu õhutavaks
ka siinse juudi kogukonna esindajad. Nüüd räägib
kuulutus natside käsilastest.
Samuti avaldas esialgne variant kaitsepolitsei telefoninumbri,
kuigi kaitsepolitsei ei pannud välja 10.000 USA dollari
suurust pearaha.
Samalaadse kampaania korraldas Wiesenthali keskus ka Lätis
ja Leedus.
Kaitsepolitsei nimetab oma aastaraamatus Wiesenthali keskuse
Eestist natsikurjategijate otsimise kampaaniat sisuliselt läbikukkunuks. “2002.
aastal tekitas Eesti ühiskonnas tugevat vastukaja Teise
maailmasõja ajal natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolel
toime pandud aegumatute kuritegude uurimine. Vastavaid kriminaalasju
menetles kaitsepolitseiamet juba kolmandat aastat, kuid kellelegi
süüdistuse esitamiseks piisavaid tõendeid
seni pole ilmnenud,” seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kaitsepolitsei märgib, et mõningatest välisriikide
organisatsioonidest on kaitsepolitseile seetõttu ette
heidetud soovimatust või suutmatust kõnealuseid
kuritegusid uurida. Kaitsepolitsei hinnangul näitab etteheidete
paikapidamatust natsikurjategijate otsimise kampaania sisuline
läbikukkumine.
|