05.01.2006 14:26 Postimees
 

Välisministeerium eitab Iisraeli protesti Männili asjus

 
 

Välisministeeriumi kinnitusel ei olnud suursaadik Marina Kaljuranna kohtumisel Iisraeli välisministeeriumi esindajatega jutuks Harry Männili teema, nagu väitis Iisraeli ajaleht Jerusalem Post.

Praegu Iisraelis korralisel visiidil viibival Eesti suursaadikul Marina Kaljurannal oli mitu kohtumist Iisraeli välisministeeriumi esindajatega, ütles BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Tema sõnul olid kohtumisel arutuse Eesti ja Iisraeli kahepoolsed ja majandussuhted. Pooled leidsid, et kahe riigi vahelised suhted on väga head.

«Harry Männiliga seonduvaid teemasid kõnelustes ei puudutatud. Samuti ei ole suursaadik Kaljurand suhelnud ajalehega Jerusalem Post,» märkis pressiesindaja. «On kahetsusväärne, et selline soliidne ajaleht nagu Jerusalem Post avaldab infot, seda eelnevalt otseallikast kontrollimata.»

Ajaleht Jerusalem Post kirjutas neljapäeval, et Iisrael avaldas suursaadik Marina Kaljurannale protesti seoses Venezuelas elava eestlasest ärimehe Harry Männili vastu algatatud kriminaaluurimise lõpetamisega.

Lehe teatel oli Männili kriminaalasja lõpetamine jutuks sel nädalal toimunud kohtumisel Iisraelis mitteresideeriva Eesti suursaadiku Marina Kaljurannaga.

Lehe allikate teatel avaldas Iisrael imestust riigiprokurör Heino Tõnismäe avalduse üle, et Eesti oli sel ajal okupeeritud ja need olid okupeeriva riigi kuriteod.

Jerusalem Posti väitel kinnitas valitsuse allikas, et Iisrael on häiritud teadmisest, et märkimisväärne arv Eesti kodanikke mängis natside okupatsioonirežiimis olulist rolli.

Natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff nimetas esmaspäeval tehtud avalduses Eesti ärimehe Harry Männili tegevuse uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse lõpetamist häbiväärseks ning tema kinnitusel peab keskus Männilit endiselt natsikurjategijaks.

Zuroff nimetas BNS-ile saadetud teates Männili kriminaalmenetluse lõpetamist «aktiivse natside kaastöötaja pateetiliseks puhtakspesemiseks poliitilistel põhjustel».

Ligi viis aastat kestnud ülimahuka uurimise käigus ei tuvastanud kaitsepolitsei ega riigiprokuratuur Männilil süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist tema kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.

Postimees, 5.01.2006