Eesti sai natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali keskuse aastaülevaates negatiivseima hinde ehk F-i.

Keskus toob Eestis toimuva välja aruande olulisima detailina, märkides, et Eesti sai taolise hinde juba teist aastat järjest.

Hinnet põhjendab organisatsioon asjaoluga, et Eesti pole suutnud astuda edukaid seaduslikke samme siinse väidetava natsikurjategija Mihhail Gorškovi vastu.

See mees asub Wiesenthali keskuse tagaotsitumate isikute esikümnes kuuendal kohal ning keskus kahtlustab, et ta osales Valgevenes juutide tapmises. USA on mehelt kodakondsuse juba ära võtnud.

Võrdlusena, Eestis õigeks mõistetud Venezuela suurärimees Harry Männil jagab edetabelis kümnendat kohta.

«Aasta aastalt jätkub Eestis 2003. aastal alanud uurimine Gestapo ametniku Mihhail Gorškovi osas ning süüdimõistmist pole paista,» ütles uurimuse koostaja, Wiesenthali keskuse Iisraeli büroo direktor Efraim Zuroff.

«Suutmatus mõista süüdi Gorškov, kelle aktiivne osalus holokaustikuritegudes Valgevenes Slutzkis paljastus tema protsessis USAs, peegeldab Tallinna vähest poliitilist tahet mõista holokaustikurjategijate üle kohut,» lisas Zuroff.

«Oleks Groškov olnud kommunistlik kurjategija, oleks ta olnud juba ammu trellide taga.»

Kõige kõrgema hinde ehk A sai natside paljastamise eest USA. Hinde B sai Itaalia, mis pälvis agentuurilt kiidusõnu just viimasel aastal tehtud tubli töö eest.

Värskelt avaldatud iga-aastane raport keskendus riikide ajavahemikus 1. aprill 2006 - 31. märts 2007 astutud sammudele.

postimees.ee