Natsi-Saksamaa ühe tagaotsituma sõjakurjategija, kurikuulsa Doktor Surma otsingud võib lõppenuks kuulutada – koonduslaagriarst suri juba 1992. aastal Egiptuses.

Natside hävituslaagrites arstina töötanud ja seal vange näiteks bensiinisüstidega tapnud austerlane Aribert Heim suri äsja Egiptuses välja ilmunud paberite kohaselt Kairos vähki 10. augustil 1992, 78-aastasena, väitsid kolmapäeval pärast ulatuslikku uurimistööd Saksa telekanal ZDF ja USA ajaleht New York Times.

Heim veetis oma elu viimased 30 aastat Kairos, kus teda tunti mosleminime Tarek Hussein Farid all. 1980ndatel pöördus mees islamiusku.

Veel mullu juulis väitis natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juht Efraim Zuroff, et Heim on elus ja varjab end Tšiilis. Natsikütid valmistusid vahetult enne mehe saatuse selgumist tõstma tasu tema tabamiseni viiva info eest.

Dokumendid Egiptusest

Ent ZDFil ja New York Timesil õnnestus leida kohver koos valenime all elanud Heimi Egiptuse passi, elamisloa taotluse, pangatšekkide, kirjade ja meditsiinidokumentidega, mis jäid temast maha ühte Kairo hotellituppa. Elamisloa taotlusel oli Faridil sama sünnikuupäev (28. juuni 1914) ja sünnikoht (Radkersburg, Austria), mis Heimil.

Natsitohtri poeg Rüdiger Heim kinnitas, et Tarek Hussein Farid oli tema isa varjunimi ja dokumendid kuulusid talle. Poja sõnul põgenes isa Saksamaalt Egiptusesse 1962 läbi Prantsusmaa, Hispaania ja Maroko. Praegu 53-aastane Rüdiger külastas isa Kairos esmakordselt 1970ndatel ja hoolitses tema eest pärast vähioperatsiooni 1990. aastal.

1914 Austrias sündinud Aribert Heim liitus pärast Austria annekteerimist Saksamaa poolt relva-SSiga ja määrati 1941. aastal Linzi lähedal asunud Mauthauseni koonduslaagrisse laagriarstiks. Heim jõudis hiljem töötada ka Sachsenhauseni ja Buchenwaldi hävituslaagrites.

Pealtnägijate väitel süstis Heim koonduslaagris juutidele südamesse bensiini ja muid mürgisegusid, et kindlaks teha, kuidas vangid kõige kiiremini hinge heidavad. Ühe Mauthauseni vangi sõnul oli Heimil kombeks laitmatute hammastega vangide päid raiuda, neil krematooriumis nahk ja lihased pealuu ümbert ära keeta ning seejärel kolp sõpradele kirjapressina kasutamiseks kinkida.

Pärast sõda töötas Heim günekoloogina Saksa kuurortis Baden-Badenis, kus elas koos abikaasa ja kahe pojaga, ning suutis 1962 riigist põgeneda vahetult enne seda, kui võimud talle jälile jõudsid. Kõik katsed teda seejärel tabada ebaõnnestusid.

Kairos elas Heim ühes keskklassirajooni hotells, kus hotelliomanikud, perekond Doma mehe tausta teadmata teda pereliikmena kohtlesid ja onu Tarekiks kutsusid.

Hotelliomaniku poeg rääkis New York Timesile, kuidas onu Tarek talle raamatuid kinkis ja teda õppima kehutas.«Ta oli nagu isa,» ütles Mahmoud Doma. «Ta armastas mind ja mina armastasin teda.» Doma meenutas, kuidas onu Tarek ostis reketeid ja pani hotelli katusele tennisevõrgu, et lapsed vanahärraga päikeseloojanguni tennist saaksid harjutada.
Hea onu jagas kommi

Heim sai eksiilis toetusraha Euroopast, iseäranis õelt Hertalt, kuid uued kolleegid ja sõbrad mehe minevikust ei teadnud.

New York Timesi teatel meeldis Faridile ka vanuigi jalutada 20 kilomeetrit päevas, külastades Kairo mainekat Al Azhari mošeed ja kesklinna kohvikut, kust ostetud kompvekke lastele kinkis.

Pärasoolevähki surnud Heim maeti Kairo vaestekalmistule, kus hauad pidevalt üle maetakse. Seetõttu on Doktor Surma säilmete leidmine ebatõenäoline. Zuroff kinnitas eile, et pole Heimi surmas veel veendunud. «See lugu on liiga ideaalne,» kommenteeris ta.

postimees.ee