Natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juhi Efraim Zuroffi (fotol) sõnul tahavad Balti riigid Molotov-Robbentropi paktist ja kommunismi kuritegudest rääkides oma kuritegudelt tähelepanu kõrvale juhtida.

Zuroff kirjutas pühapäeval Jerusalem Postis ilmunud arvamusloos, et 23. augusti kuulutamise taga natsismi ja kommunismiohvrite mälestuspäevas on eelkõige Eesti, Läti ja Leedu.

“Pärast seda, kui Euroopa Liidul, Ameerika Ühendriikidel, Iisraelil ja maailma juutidel ebaõnnestus sundida Balti riike arvestama oma holokaustikuritegudega, alustasid Balti riikide valitsused kampaaniat, et panna võrdusmärk kommunismi ja natsismi vahele,” kirjutas Zuroff.

Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juht märkis, et Balti riikides on holokaustikuritegide uurimine ja kohalike natsikurjategijate kohtu ette toomine totaalselt läbi kukkunud.

“Balti riikides süüdistatakse seal toimunud holokaustikuridegudes ainult sakslasi ja austerlasi ning kohalikud okupatsioonimuuseumid ignoreerivad holokausti teemat,” märkis Zuroff.

Tema sõnul on üllatav, et Balti riikide juhid kordavad pidevalt mantrat, nagu oleks kommunistlikud kuriteod võrreldavad genotsiidiga.

“Ma ei unusta kunagi 1990-ndate aastate alguses Vilniuses toimunud kohtumist Leedu riigipea Vytautas Landsbergisega, kes vastuseks minu ettepanekule uuride holokausti, näitas raamatut leedulaste massilisest deporteerimisest Siberisse ja ütles, et “see on meie holokaust”,” kirjutas Zuroff.

Ta märkis, et kuigi kommunistlike kuritegude ohvrite tunnustamist võib mõista, on täiesti vastuvõetamatu rünnakud holokausti unikaalse staatuse vastu.

“Seda võib olla raske uskuda, aga on võimalik, et mõne aasta pärast ei tähistata Euroopas enam holokausti mälestuspäeva ning selle asemel tähistavad eurooplased Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelise mittekalletungilepingu sõlmimise aastapäeva 23. augusti natsismi ja kommunismi kuritegude ohrite mälestuspäevana,” nentis Zuroff.

Ta meenutas, et mullu 23. septembril allkirjastas enam kui 400 Euroopa Parlamendi liiget deklaratsiooni, mis toetas 23. augusti kuulutamist natsismi ja kommunismi ohvrite mälestuspäevaks. Tänavu 2. aprillil võttis europarlament häältega 533 poolt ja 44 selle niinimetatud Praha deklaratsiooni vastu.

“Kui ma kuu aega tagasi rääkisin antisemitismi ülemaailmse foorumi delegaatidega, siis ei suhtunud neist mitte keegi sellesse deklaratsiooni positiivselt,” märkis Zuroff.

uuseesti.ee