Natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse direktor Efraim Zuroff esitles Eestis UNESCO initsiatiivil avaldatud raamatut "Antisemitism: Kontseptuaalne vihkamine".

Esseekogumikus "Antisemitism. Kontseptuaalne viha" on sees ka üks Zuroffi kirjutis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sellest, taaskord väidetavaid natsiroimareid Harry Männilit ja Mihhail Gorškovi käsitlevast artiklist on ehk rohkemgi poleemikat tekitanud Zuroffi kahe nädala eest ilmunud artikkel Jerusalem Postis. Seal mõistis natsikütt hukka Euroopa Parlamendi otsuse 23. august, ehk Molotov-Rippentrobi pakti aastapäev, totalitaarse kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks kuulutada. Zuroff ise leiab, et meedia on temast valesti aru saanud.

"Me ei väidagi, et kommunismi ohvreid ei tuleks mälestada. Me tunneme kommunismi ohvritele kaasa, me ütleme vaid, et ärge pange kommunismi ja natsismi ohvreid samasse patta, ärge võrdsustage kommunismi ja natsismi, nad pole üks ja sama asi. Kommunistid ei sooritanud genotsiidi, natsid sooritasid genotsiidi, nad sooritasid läbi planeeritud massimõrva inimkonnale seni nägematus ulatuses," rääkis Zuroff.

Samas näevad paljud eksperdid probleemi just Zuroffi lähenemises. Helsingi ülikooli politoloog Iivi Masso sõnul on kummaline, et Zuroff paigutab inimsusevastaseid kuritegusid tähtsuse järjekorda ja asetab holokausti pühale kohale.

"See hierarhia on kuidagi murettekitav. Milleks luua olukorda, kus ühed kuriteod määratlatetakse teistest tähtsamaks, kuigi tegeilikult ajalooliselt see kontekst on loogiline ja sarnane," ütles Masso.

Tänases Eesti Päevalehes avaldatud artiklis nendib Masso samuti, et Wiesenthali keskuse süüdistusi holokausti alahindamises võidakse ära kasutada propagandistlikel eesmärkidel. Huvitav väide, arvestades et Zuroffi kutsus Eestisse Kapo aastaraamatus Vene infosõja eesliiniks nimetatud meediaklubi Impressum, kelle eelmiste külaliste seas on ka näiteks küüditamist müüdiks pidanud Aleksandr Djukov.

Zuroff ise kinnitab oma erapooletust. "Kaheksateist aastat, alates 1991. aastast kuni eelmise aastani polnud mul mingit kontakti kellegagi Venemaal. See ei olnud kokkusattumus, sellel oli oma põhjus, mis oli tõestada Balti riikidele, et ma ei tegutse kellegi teise nimel," märkis Zuroff.

uudised.err.ee