Natsikurjategijaid otsiva Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim
Zuroff avaldas täna pettumust väliseestlasest ärimehe
Harry Männili surma pärast ning ta süüdistas
taas Eesti võime tahte puudumises uurida natsikuritegusid.
Zuroff nimetas BNSile saadetud teates Männili surmapäeva
kurvaks päevaks holokausti kuritegude õigusemõistmise
jaoks.
«Eesti võimude ebaõnnestumine tuua Harry
Männil kohtu ette näitab Tallinna poliitilise tahte
puudumist tegeleda holokausti kuritegudes osalenud eestlaste
tegevuse uurimisega,» teatas Zuroff.
Samuti märkis Zuroff, et «oma maad häbistanud
Männil ostis raha eest puutumatuse ja austuse».
Zuroff kordas Wiesenthali keskuse süüdistusi Männili
suhtes ja ta meenutas, et väliseestlasest ärimees
kuulus keskuse kümne tagaotsituima natsikurjategija
hulka.
Väliseestlasest suurärimees Harry Männil
suri eile Costa Rica pealinnas San Joses. Tuhk Männili
põrmuga paigutatakse tema Costa Rica mägedes
asuva rantšo kabelisse, teatas Maaleht.
Harry Männil sündis 17. mail 1920. aastal Tallinnas,
lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja õppis
enne kodumaalt lahkumist Tartu ülikoolis. 1943. aastal
lahkus Männil Soome, 1946. aastast aga elas Venezuelas.
Männil juhtis aastaid Venezuela üht suurimat,
ACO-Groupi nimelist ettevõtet. Männilile kuulus
suur kunstikogu, eriti hinnati tema Kolumbuse-eelse kunsti
kogu.
Natsikurjategijaid otsiva Simon Wiesenthali keskuse aastaaruanne
paigutas aastaid Harry Männili väljapaistvate natsikurjategija
hulka, kuigi kaitsepolitsei uurimine tal süüd ei
tuvastanud.
Wiesenthali keskus väidab, et Männil arreteeris
natsliku Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis juute ja kommuniste,
kelle natsid ja nende eestlastest käsilased hukkasid.
Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lõpetasid 2005.
aasta lõpus viis aastat kestnud uurimise, mis ei tuvastanud
Männili süüd inimsusevastastes kuritegudes,
kuigi leidis tõendamist Männili kuulumine 1940.
aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine
juutide küsitlemisel.
postimees.ee
|