Männili juhtum oli üks raskemaist, millega ma eales tegelenud olen,“ kirjutab natsikütt Efraim Zuroff oma järelhüüdes Harry Männilile.

Jerusalem Postis avaldatud pikas artiklis kirjeldab Zuroff üksikasjalikult, kuidas ta püüdis Männilit süüdi mõista ja nii Eesti riik kui ka Eesti ajakirjandus talle pidevalt vastu töötasid.

„Teoorias peaksid kõik seaduse silmis võrdsed olema, kuid olles üks maailma rikkamaid eestlasi ja helde annetaja Eesti kultuuriinstitutsioonidele, ilmselt aitas kahtlustatavat natsi kollaboristi Eestis süüdimõistmisest päästa,“ kirjutas Zuroff.

Natsikütt tunnistab samas, et üks põhjus, miks tal ei õnnestunud Männilit kohtu ette tirida oli see, et Simon Wiesenthali keskus, kus Männil oli üks viimase aja kümnest enimtagaotsitud inimesest, ei suutnud tõestada, et Männil isiklikult oleks mõne juudi tapnud.

Veel süüdistatakse artiklis Eesti Päevalehte ja Eesti Ekspressi, kes väidetavalt avaldasid Zuroffi kohta ilmselgelt valet ning naeruvääristasid tema püüdlusi Männil kohtu ette tuua.

Zuroffi sõnul oli ka Jüri Pihl üks neist, kes varjas informatsiooni natside 36. pataljoni eestlaste terroritegudest Novogrodokis (Nahvahrudakis), kus tapeti massiliselt juute.

Natsikütt ei ole rahul ka Eestis kehtestatud holokausti mälestuspäeva kuupäevaga, mis süvendas eestlastest teadmist, et Eestil ei olnud holokaustiga mingit pistmist.

„Oleks peaaegu kindel, et meie tõendid oleksid viinud Männili süüdimõistmisele ükskõik millises riigis, mis suhtub holokausti tõsiselt. Ilmselgelt ei ole Eesti selline maa,“ lõpetab Zuroff.

delfi.ee