Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti Eesti kodaniku Mihail Gorškovi seotust Teise maailmasõja ajal Valgevenes Slutski getos toimunud 3000 juudi mõrvamisega.
Riigiprokuratuur lõpetas menetluse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus oli töötanud rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik.

Riigiprokuratuuri kinnitusel jäi üles põhjendatud kahtlus, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevates dokumentides nimetatud isik ei ole Eesti vabariigi kodanik Mihail Gorškov.

Kaitsepolitsei uurimine kasutas ära kõik võimalused täiendavate tõendite kogumiseks, kuid samas jäi üles kahtlus isikusamasuses. Riigiprokuratuur märkis, et kõrvaldamata kahtlus tuleb kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tõlgendada kahtlustatava kasuks.

Kriminaaluurimise käivitas 2003. aasta 10. detsembril USA-st laekunud informatsioonile tuginedes toonane riigi peaprokurör Jüri Pihl, et selgitataks välja, kas Eesti kodanik Mihail Gorškov (88) on seotud 1943. aastal Slutski geto massimõrvaga .

Tallinnas Pääskülas sündinud Gorškov töötas USA justiitsministeeriumi andmetel 1943. aastal Minskis Saksa salapolitsei tõlgina ning võis samadel andmetel osaleda Slutski getos 3000 juudi mõrvamises ning ühes partisanidevastases hävitusoperatsioonis 1942. aastal.

Pärast Teise maailmasõja lõppu sattus Gorškov Lõuna-Saksamaal asunud lääneliitlaste sõjavangilaagrisse ning suundus pärast sealt vabanemist USA-sse, kus sai ka kodakondsuse.

2002. aasta suvel võttis USA Florida osariik Gorškovilt immigratsiooniametile valeandmete esitamise eest USA kodakondsuse ära ning mees tuli Eestisse.

Gorschkowi-nimelise mehe inimsusevastastes kuritegudes osalemise uurimist on Eestilt tungivalt nõudnud ka natsikurjategijate jahtimisega tegelev Simon Wiesenthali Keskus.

uudised.err.ee