Riias lõppes reede pärastlõunal vahejuhtumiteta vastuolulisi
reaktsioone pälviv Läti leegionäride iga-aastane mälestusrongkäik.
Pärast rongkäigu lõppemist Vabadussamba juures ja pärgade asetamist hakkas rahvahulk
laiali minema, ehkki osa osalenuist jäi kohale, et muljeid
vahetada, vahendas BNS.
Mitukümmend natsismivastase ühenduse aktivisti, kes olid korraldanud protesti,
seisid turvaaia taga, ent hakkasid samuti oma loosungeid
maha võtma ning laiali minema.
Sündmuspaigalt on lahkunud ka osa üritusi turvanud politseinikest.
Oma meeleavalduse leegionäride mälestuspäeva
puhul korraldas reedel Vabadussamba juures pea kolm vastandlike
vaadetega rühmitust
Patriootiline ühendus Daugava Pistrikud,
mille asutajateks olid Teise maailmasõja järel eksiili suundunud
lätlased, ning tuntud radikaalne natsionalist Uldis Freimanis
korraldasid üritused, millel austati Läti leegionäre. Natsismivastane
ühendus, mis esindab vastasrinnet, avaldas leegionäride sidemete
pärast natsidega meelt rongkäigu vastu.
Politsei võttis reedeste ürituste
käigus kinni kolm inimest. Üks neist võeti kinni natsliku
sümboolika, teine nõukogude sümboolika omamise tõttu ning
kolmas avaliku korra rikkumise pärast.
Lätis tähistatakse 16. märtsil leegionäride
mälestuspäeva. Lätis mälestatakse leegionäre Nõukogude okupatsiooni
vastu ja Läti vabaduse eest võitlemise pärast, ent seotus
natsi-Saksamaaga on andnud Venemaale põhjust süüdistada Lätit
natsismi soosimises.
16. märtsil Vabadussamba juures toimuva
Relva-SS-i Läti leegioni marsid pälvivad igal aastal rahvusvahelist
vastukaja. Hoolimata endiste leegionäride katsetest selgitada,
et nad ei olnud SS-i liikmed, nimetatakse neid väljaspool
Lätit tavaliselt SS-lasteks.
Läti Leegion loodi 1943. aasta veebruaris,
ent 16. märts valiti mälestuspäevaks, kuna 1944. aastal pidasid
15. ja 19. diviis ägedaid lahinguid Nõukogude Punaarmeega
Venemaal Opotška rajoonis Velikaja jõe ääres.
Läti Leegioni värvati 140.000 inimest
ning umbes 50.000 neist surid sõjas või nõukogudeaegsete
repressioonide tõttu.
Waffen- ehk Relva-SS, kuhu võisid
kuuluda ka mittesakslased, oli mõeldud rindevõitluseks. Ühendriigid
tunnistasid oma 1950. aasta deklaratsiooniga Waffen-SS-i
Balti leegionid USA suhtes mittevaenulikeks organisatsioonideks.
delfi.ee
|