Juudi
organisatsioonid mõistsid kolmapäeval hukka Leedu plaani
matta ümber Teise maailmasõja aegse valitsuse juht Juozas
Brazaitis, süüdistades teda koostöös natsi-Saksamaaga.
Brazaitis suri 1974. aastal Ühendriikides ning tema säilmed tuuakse neljapäeval
Leedusse, et matta pühapäeval Kaunasesse, vahendab BNS.
„Ametlikud institutsioonid
ei tohiks seda tseremooniat toetada, kuna see diskrediteerib
Leedut maailma silmis,“ ütles Leedu juudi kogukonna liider
Simonas Alperavičius kolmapäeval AFP-le.
„Juudid said kannatada ajutise
valitsuse poliitika tõttu, mis sisuliselt natse toetas,“
lisas ta.
1941. aasta juuni ja augusti
vahel juhtis kirjanduskriitikust Brazaitis valitsust,
mida Leedus nähakse katsena taastada Leedu suveräänsus
pärast seda, kui Natsi-Saksamaa tegi lõpu aasta aega
kestnud brutaalsele nõukogude okupatsioonile.
Juudi rühmitused ja holokausti
üleelanud süüdistavad Brazaitist kollaboratsionismis
natsidega, ning selles, et tema valitsus tegi liiga vähe
selleks, et peatada juudivastaseid pogromme, mis toona
puhkesid.
Simon Wiesenthali keskuse
juhtiv natsikütt Efraim Zuroff oli oma hiljutises artiklis
ajalehes Jerusalem Post võrdselt järsk, leides, et Brazaitise
ümbermatmine tähendab ohvrite mälestuse solvamist.
Leedu paremtsentristlik valitsus
on kaitsnud oma otsust eraldada matusteks 30.000 litti
(8688 eurot), ent tseremoonial ei osale ükski kõrge ametiisik.
„Mõista Leedu hukka Brazaitise
austamise eest, keda, muide, natsid samuti aktiivselt
taga kiusasid, on üsna kerge,“ ütles Leedu peaministri
Andrius Kubiliuse nõunik Laimonas Talat-Kelpša.
Tema sõnul oleks ümbermatmine
„veel üheks meenutuseks holokausti tragöödiast Leedus“
ning „edasise leppimise võimaluseks“.
Nõunik viitas samuti, et USA
immigratsiooniamet ei leidnud 1975. aastal tõendeid Brazaitise
seotusest antisemiitlike või natse toetavate tegevustega.
Sõjaeelne Leedu oli koduks
220.000 juudile ning selle pealinn Vilnius oli tuntud
„Põhja Jeruusalemmana“. Ent Saksa okupatsiooni ajal aastatel
1941–1944 hukkus 95 protsenti juudi kogukonnast natside
ning kohalike käsilaste käe läbi. Tänapäeval elab Leedus
umbes 5000 juuti.
Sõdadevahelisel ajal tegeles
Brazaitis kirjandusuuringutega ning õpetas ülikoolis,
kandes perekonnanime Ambrazevičius. 1940. aastal nõukogude
okupatsiooni alates hakkas osalema põrandaaluses tegevuses.
Nõukogude Liidu ja Saksamaa
vahelise sõja puhkedes algas Leedus ülestõus, aga Brazaitisest
sai ajutise valitsuse juht, mis kuulutas 23. juunil välja
sõltumatu Leedu riigi taastamise. Ent see ei kuulunud
Saksa okupantide plaanidesse ning ajutisel valitsusel
tuli oma tegevus 5. augustil peatada.
Brazaitis töötas hilisema
natsliku okupatsiooni ajal antifašistliku vastupanu ridades.
Sõja-aastatel vahetas ta vahistamise
vältimiseks perekonnanime, aga 1944. aastal emigreerus
Saksamaale, kust sõitis 1951. aastal Ühendriikidesse,
kus osales Leedu emigrantide organisatsioonide tegevuses. delfi.ee
|